Noortevahetus Sütevaka-CAJ

Üks esimesi plaane-mõtteid oli teha eestlaste ja belglaste noortevahetus. Sütevakalased olid väga hoos ja ka Belgia noortele mõte meeldis. Nii siis saigi kirjutatud projekt, mille raames tutvuda teineteise kultuuridega, uurida narko- ja alkoholipoliitikat, vaadata, mida pakub noortele Euroopa Liit ja mõtiskleda erinevuste, eriti usuliste ja kultuuriliste erinevuste ning nende tolereerimise üle nii Eestis kui Belgias. raskeks tegi noortevahetuse ehk see, et grupid olid erinevad, kui ühed tahtsid arutleda, siis teised tahtsid pidutseda. Aga huvitav ja õpetlik oli see projekt igal hetkel. Eriti jäid meelde Belgia parlamendi külastus ja sünagoog ja Aacheni toomkirik. Aga muljetavaldav oli mulle ka see, kuidas noored on valmis võtma vastutust. eesti ja Begia noorte vahel on ikka terve rida erinevusi (vähemalt nende noorte, kes meie noortevahetusel kokku said). Tundub, et eestlased spordivad rohkem ja söövad tervislikumalt, aga on kriitilisemad ja ei oska elu nii lihtsalt ja vabalt võtta kui belglased. Igatahes jõudsime järeldusele, et kui kunagi veel mõni rahvusvaheline noorteprojekt teha, tasub sinna kaasata rohkem riike - on huvitavam ja emakeeled ei saa ka niivõrd domineerima hakata.

Lastesõbralikud linnad Belgias ja jaanipäev Luksemburgis

Aprilli lõpus käisin koos tartlastega vaatamas, mia tähendab laste ja noortesõbralik linn Belgia moodi. Käisime Meise ja Genti linnades. Eriti meeldis mulle Technopolis’e külastus – interaktiivne muuseum, kus lapsed ja noored saavad tutvuda teaduse ja tehnikaimedega. Hea oli eestlastega natuke jaurata.
Ja ongi sujuvat mu jutuga käes jaanipäeva aeg, kus kõik eestlased pidutsevad, muu Euroopa aga ei pruugi seda mitte teha. Õnneks kutsus vana kooliõde viljandist, Eve, mu omale küla ja pidutsesime oma jaanid ära küll mõni päev varem, aga eestlaste seltsis ja väga meeleolukalt. Muidu sõisime mööda Luksemburgi ringi ja mulle hakkas see maa vägagi meeldima. Ma ausalt ei teadnud, et mul võib üldse süda pahaks minna, aga Luksemburgi mäekeste vahel tiirutades oli selline tunne juba rinnas küll. Väike Šveits, ujumine ja päike, öine väljasõit lossi vaatama, jalgpallimängude jälgimine ja tohutu söömine on need, mis jäävad seda Luksemburgireisi meenutama. Pean Evelt mõned pildid küsima ja siia üles riputama. Praegu nagu polegi teis.

Eesti õhtu ja Tartu noorsootöötajad

Aprilli keskel sai teoks kaks Eestiga seotud projekti. Kõigepealt tulid Belgiasse (aga ka Hollandisse ja saksamaale) õppevisiidile tartu noorsootöötajad ja samal ajal, 11. aprillil korraldasime eupenis eesti õhtu. Selle korraldusasjaga oli ikka paras jama, teises keskkonnas, kui sul pole oma jopesid igal pool ja kui sa ikka keelt väga hästi ei valda, on igasugune korraldamine sada korda raskem, kui ette osaksin kujutada. Õnneks sain tuge Eesti kultuuriatašeelt Brüsselis Tamara Luugilt ja Tartu linnavalitsus toetas jõudumööda, aga hullumeelne oli ikkagi. eestist tuli ansambel Krää, lisaks üks tore pianist Heli jakobson ja flaamlannast näitleja Lutgard Van Ballaer, kes luges eesti luulet. taustaks näitasime Fred Jüssi pilte. Saal oli rahvast täis ja ajakirjandus tundis ka huvi, aga lõppkokkuvõttes oli see kõik närvesööv. Hea, et kogemus käes, eist korda ei tea, kas enam alustaksin, uhh....

Projekt "Mix our historis..." Saksamaal

Natuke aega on vahepeal mööda läinud... Viimati oli ees demokraatiaprojekt Saksamaal. See on ammuilma läbi ja läks super-hästi! Minu väitluskoolitus oli üks lemmikumaid, kuigi kartsin väga oma inglise keele pärast. Seltskond oli hästi lahe ja ausalt öeldes armusin eneselegi üllatuseks ära Saksamaasse, täpsemalt Berliini. Projekti käigus veetsime ühe päeva Berliinis, külastasime Bundestagi, tsillisime linnas, oli ülitore. Ainuke suur jama oli see, et meie (st Belgia grupi) videokaamera varastati ära ja seda suppi sõime ikka mitu kuud veel tagantjärele. Aga projekt lõppes etendusega Magdeburgi ooperiteatris ja ka see läks hästi. Õppisin seda, et rahvusvahelises projektis osalegu palju maid ja et projektide käigus võib tekkida pealtnäha tühja koha pealt konflikte ja igaüks saab enda kohta uut hämmastavat informatsiooni - kuidas tema teod teistele paistavad, mida siis analüüsida ja millest õppust võtta. Niisiis ka järelkohtumine oli mai lõpus Saksamaal Berliinis, käiime Potsdamis ja restoranis, kus süüakse kottpimeduses. Neljapäeva õhtuti peale kuut on muuseumid Berliinis muuseas tasuta... Oh, Berlini läheksin iga kell tagasi, mu kõige lemmikum Euroopa pealinn praegu.